Friday, December 2, 2011

4. Vürtsikad toidud ja kombed

Bangkok, Tai


Kell on kaks öösel. Kell kaheksa pean istuma taksosse, et jõuda lennukile, mis viib mind Lao Rahvavabariiki, kuhu ma loodetavasti ka sisse saan, kui kõik kirjade järgi läheb. Viisat mul, mõistagi, hetkel veel ei ole :)

Täna on olnud töine päev, nii Eesti kui Tai töödega seoses. Suure osa päevast istusin hotelli ees palmide all, jõin külma Singha õlut, suhtlesin inimestega Skypes, kirjutasin e-kirju.


Punased laternad

Huvitavaks läheb asi õhtul, kui Chirada otsustab, et on aeg näidata mulle seda külge Bangkokist, mis pani Murray Head'i 80'ndatel laulma:

One night in Bangkok and the world's your oyster
The bars are temples but the pearls ain't free
You'll find a god in every golden cloister
A little flesh, a little history
I can feel an angel sliding up to me

Läheme õhtust sööma pubisse The Barbican, mis asub punaste laternate kvartalis, Jaapani tänava keskel. Mõtlen, et proovin, mida kahe pipraga söök Bangkokis tähendab. On vürtsisem küll, kui Tallinnas kolm pipart. Järjest ikka ära süüa ei suuda, pean vahepeal nina nuuskama ja pisaraid pühkima. Samal ajal on suurtest akendest võimalik jälgida, kuidas tänaval intiimteenuste ostmine ja müümine käib. Tüdrukud (kes kõik ei ole sündinud tüdrukutena), ladyboyd, naised ning mõned täitsa soliidses eas daamidki rivistuvad kliendi lähenedes „salongi“ ette üles, salongi perenaine tuleb ja esitleb kliendile valikut, mille peale viimane siis kas võtab ühe või rohkem naisukest kaasa ja siirdub salongi sügavustesse või, otsitut leidmata, liigub edasi järgmise salongi valikuga tutvuma. 

Tänavat nimetatakse Jaapani tänavaks sellepärast, et sinna tuuakse mustade limusiinidega tööpäevast lõdvestuma linnas töötavaid Jaapani juhte ja ärimehi. Teiste rahvuste jaoks on teised tänavad. Lõõgastumine tähendab siis erinevaid asju - sushirestoranid, massaažisalongid, baarid jm. 

Massaažisalonge on Bankokis kahesuguseid. Ühed on klaasist seintega, seal saab ainult massaaži. Teised on kivist seintega ja ilma akendeta. Seal saab happy end'i ka massaažile lisaks. Enamik teist tüüpi salonge on koondunud neljale-viiele tänavale Bangkoki südalinnas. Lisaks Jaapani tänavale jalutame tagasiteel läbi veel ühe tänava, kus meid pidevalt üritatakse vasakule ja paremale ära kutsuda ping-pong show'd vaatama. See show on vist Taile ainuomane ja sisaldab erinevate eluta ja elusate esemete, sealhulgas pinksipallide, asetamist naiste kehasse ning olenevalt esemest ka nende tagasi välja lennutamist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et neid punaseid laternaid on seal ikka kõvasti ja väga varjamatult tänava peal. Menüüd, mida igal sammul ulatatakse, sisaldavad kõike lihtsast striptiisist kuni kõikvõimalike seksteenusteni. Enamus on varustatud selgitavate piltidega. Etteruttavalt võib öelda, et kui mitu kuud hiljem Pattayas sarnasel tänaval jalutasin, siis trumpas kuurortlinn muidugi pealinna veel omakorda üle. Pattayas, nimelt, üritavad lõbunaised (ja -mehed) sind sõna otseses mõttes tänavalt ära oma teenuskohtadesse tirida.

Tagasi hotelli poole suundudes teeme ühe sõidu tuk-tukiga, mis on kolmerattaline Tai mototakso, mida igal pool kümnete kaupa leidub. Soojas öises linnas täitsa lahe ride.

Nüüd ära magama ja homme järgmisesse riiki.


Minu välikontor Bangkoki hotelli ees kohvikus.


Tai kohalik Singha õlu.


Bangkoki kuulsad massaažisalongid ning nende eest toimuv vilgas tegevus.

No comments:

Post a Comment