Vientiane, Laos
Istun Vientiane soojas öös, välikohvikus. Kuu ja tähed on pea kohal. Vaikne muusika mängib. Oskan seda hetkel hinnata, sest lõpetasin just Skype-kõne Eestisse, kus sajab esimest lund. Mul oli siin esimesel koolituspäeval väljas 25 kraadi, kõik istusid klassis jopedes ja kurtsid, et neil on külm :)
Kes on Cicero?
Esimese koolitusgrupiga lõpetasin täna. Mõned järgmistest muljetest on võibolla natuke šokeerivad, eriti neile, kes ise koolitusi korraldavad, aga muretsemiseks pole põhjust. Kogu koolitus oli raskustest hoolimata siiski väga tore ja grupp oli üliäge! Mõne sõnaga siis lähemalt. Plaani järgi tulin koolitama treenereid ja õpetajaid, kellel kõik baasväitlusoskused juba olemas on. Tegelikult koosnes esimene grupp 18-st Lao Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja politoloogia tudengist, kes polnud väitlusest enne midagi kuulnud. Õppejõud, tuleb välja, on üle koormatud, kuna esiteks on üleujutuste tõttu edasi lükkunud algusega semester väga tihe ning teiseks osalevad kõik paremad õppejõud ka väga mitmetes erinevates rahvusvaheliste MTÜ-de projektides. Linna peal näeb igal pool ringi sõitmas WHO, ÜRO, UNAIDSi, Punase Risti jt maastureid ja kaukaasia näojoontega inimene pole midagi erilist. Meid on siin palju :) Igatahes ei teinud ma siis mitte treenerite koolitust vaid põhiliselt algajate väitlejate koolitust. Treenereid koolitasin niipalju, et mul olid assistentideks neli kohalikku tudengit, kes olid saanud varem baaskoolituse. Samas, ega nende õpetamiseks eraldi aega ei olnud, nii et see käis muu tegevuse sees.
Koolitusest siis veel episoode. Minu Tai kaaskoolitaja on inimesena väga tore, aga nii koolitaja kui väitlejana üsna vähese kogemusega ning lisaks kergesti ärrituv. Näiteks võib ta vabalt poole slaidi peal avastada, et tegelikult ei peaks sellest teemast ikka üldse sel hetkel osalejatele rääkima. Või kui osalejad ennast piisavalt kiiresti gruppidesse ei organiseerunud, oli tema reaktsioon frustreerunult hüüda "For fucks sake, it's just teams!". Nii et lisaks koolituse ja grupi juhtimisele tuleb juhtida ka kaaskoolitajat. :)
Koolitamine käis siis nii, et mina rääkisin inglise keeles, millest saab aru umbes kolmandik gruppi. Minu jutu tõlkis Chirada tai keelde, millest sai aru enamik ülejäänud grupist, aga mitte alati 100%, nii et kohati tõlkis üks kohalik tudeng tema jutu veel lao keelde. Ja kui grupi liikmetega aktiivselt suhelda tahtsin, siis pidi kogu rea jälle tagurpidi tagasi läbi tegema. Lisaks sai mulle esimese koolitusega selgeks, kui Euroopa kultuuri põhised kõik mu materjalid, harjutused ja näited on. Rääkisin esinemisstiili all, mida Cicero pidas hea kõneleja põhiomadusteks. Selle peale süttis tuli ühe noormehe silmis, kes võidurõõmsalt teatas: "Yeah, Cicero, I've hear of him!"
Ruumide ja kellaaegade kokkulepped on rohkem sümboolsed kui sisulised. Eile sain koolitusruumi kohale jõudes teada, et algselt kella 17:45-ni plaanitud koolitus tuleb lõpetada kell 16, sest ruumi tuleb uus grupp. Ühel varasemal päeval olin just osalejatele välja kuulutanud kohvipausi alguse, kui sain teada, et kohvipausi sel päeval ikka ei tulegi ning selle asemel algab 20 minuti pärast lõuna, mis ajakava järgi pidi olema pooleteist tunni pärast.
Laoses läks hästi, kõikidel päevadel oli olemas projektor ja teise päeva pärastlõunaks said valmis ka slaidide paberkoopiad. Myanmaris, kus tuleb järgmine koolitus, õnnestus projektor broneerida ainult üheks päevaks ja koopiate osas pole hetkel ka midagi kindlat. Voolu vähemalt peaks olema, nii et ei pea hakkama oma materjale kirjutama ringi arvutiekraanilt paberile.
Kohalikke omavahel rääkimas kuulates sain väga hästi selgeks kaks sõna - rataban tähendab valitsust ja matakan poliitikat. Eilseks oli mul nii suur puudus eesti keeles rääkimise järgi, et hakkasin lihtsalt ette hoiatamata ühel hetkel koolitusgrupiga eesti keeles rääkima. Juba hea tunne oli endal ja grupis tekkis ka tore elevus :)
Toredatest asjadest veel
Koolitusgrupp oli väga püüdlik ja tõesti tahtis õppida. Nende suur motivatsioon oli ka põhiline, mille varal jõudsime selleni, et vähese analüütilise mõtlemise oskuse ja nõrgapoolse inglise keelega osajelad tegid mul täna korraliku, täis kõneaegadega inglisekeelse plaaniga KP väitluse. Alustasime iga päev kell 8:30 koolitusega ja kõik olid alati kohal, sest koolitusel osalemiseks oli kaks korda rohkem tahtjaid kui kohti ning nad olid läbi viinud eelneva motivatsioonikirjade ja intervjuude vooru :) Kõik osalejad olid tõesti hästi-hästi püüdlikud ja toredad. Koolituspäevad lõppesid kell 18 ajal pimeduse saabudes.
Esimesel päeval rääkisin nendega sellest, mida tähendab "ühiskondlik probleem" ning proovisin koos nendega sõnastada Laose ühiskonna probleeme ning nende pinnalt väitlusteemasid. Üks esimesi teemasid, mis välja pakuti, oli "Laose kommunistlik partei peaks tagasi astuma" :). Õnneks sel hetkel vaatlejaid ruumis ei olnud ja ma siis seletasin, et põhimõtteliselt on see hea teema, aga konteksti arvestades ei oleks ilmselt tark sel teemal väidelda.
Sarnaseid momente on siin kogu aeg. Üleeile hakkasin väitluse teema väljavalimiseks ruumis hääletust korraldama. Kui osalejad siis juhuslikus järjekorras kätega lehvitama hakkasid, torkas pähe, et nad vist väga ei ole hääletanud varem mingite asjade üle. Võtsin aega ja seletasin samm-sammu haaval, mida hääletamine tähendab ja kuidas see nõidus käib. Teine moment oli rollimängu läbi viies, kus ühe grupi rolliks on hotelliomanikud. Hakkasin juba rolli välja ütlema, kui tuli korraga pähe, et nad ilmselt ei tea, mida tähendab olla "omanik". Ütlesin siis, et nad on hotelli töötajad :) Rollimängudega on huvitav asi see, et osalejad said grupiviisiliselt suurepäraselt hakkama mõtlemisharjutustega, millega nad üksi töötades lootusetult hätta jäid. Tundub, et nende kollektiivse mõtlemise oskus on tugevam kui individuaalse mõtlemise oskus.
Eile tahtsin väitlusteemaks välja pakkuda "Kanepi legaliseerimine on põhjendatud." Eestis on see teema algajate hulgas hästi levinud. Küsisin Chiradalt, et mis ta arvab. Ta ütles, et see teema jääks osalejatele täiesti arusaamatuks. See oleks nende jaoks samasugune teema, nagu "Riisi legaliseerimine on põhjendatud." vms, sest kanepit leidub siin igal pool. Seda pannakse isegi pitsa peale maitseaineks. Kanepiga valmistatud toitude jaoks on tavaliselt menüüs eraldi alajaotus "Happy menu" :)
Õhtusöögiks mädandatud koorumata tibu
Analüütiliselt asjade üle mõtlema saada siinseid tudengeid on keeruline, sest kogu nende haridussüsteem on loengupõhine. Mingeid rühmatöid, diskussioone vms ei eksisteeri. Õppejõud / õpetaja peab loengut ja õpilased kuulavad ning kirjutavad. Uurisin, et millest see tuleb ja vastus oli tegelikult väga loogiline - kloostrikoolidest. Senioorsus on budistlikus kultuuris alati olnud väga olulisel kohal ja õpilastel polnud lihtsalt piisavalt eluaastaid / kogemust, et sõna sekka öelda või oma arvamust väljendada.
Kuna koolimaja õue peal jalutavad ringi kanad ja kuked, siis sai tänane koolitus korraks häiritud sellest, kui üks nikastanud kukk kukkus pärastlõunal täiest kõrist kirema. Ootasime ära, kuni tal õhk otsa sai, siis läksime rahulikult koolitusega edasi.
Igal õhtul olen kohalikelt saanud soovituse mõne söögikoha osas ning söönud kogu aeg kohalikku toitu ja vältinud turistidele mõeldud kohtasid. Kohalik söök on väga tervislik ja hästi maitsev. Palju erinevat muru, küüslaauku, tšillit, riisi ja natuke liha. Ja rohkelt kõiksuguseid kastmeid. Väga maitsev. Natuke jubedaid asju on ka, aga neid ma ei kavatse proovida. Näiteks on eriliseks delikatessiks vahetult enne kooruma hakkamist pesast ära võetud ning seejärel mulla all mädandatud munakoores tibu. Koos kõigega. Ja tänaval jalutasin täna mööda söögikohast, kus kõnniteel tulele asetatud pottides ujusid (veel) rahulikult elusad kalad ja konnad, kes varsti ilmselt võrdlemisi küpsed olid.
Palju oleks veel kirjutada, aga hetkel ei jaksa rohkem. Homme proovin natuke Vientianet veel näha ja ülehomme õhtul stardime siit tagasi Bangkoki, oleme öö seal ning siis tuleb reisi kõige kahtlasem osa - Myanmar. Sain täna teada, et eelmised Myanmaris käinud väitluskoolitajad saadeti riigist välja ja pandi viisataotluse musta nimekirja ning kohaliku väitlusorganisatsiooni juht istus kolm kuud kinni ja organisatsioon saadeti laiali. Loodetavasti läheb meil paremini, aga netiühendusega on seal haprad lood, nii et ilmselt nii tihti oma tegemistest märku anda ei õnnestu :)
Mõnusat talveõhtut!
Peatükiga seotud fotod:
No comments:
Post a Comment